MAAILMA PIKIM JÕGI

 MAAILMA PIKIM JÕGI.

Amazonas on jõgI Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.
Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km; valgla suurus on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril.
Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Tema vooluhulk on keskmiselt 209 000 m³/s ja vihmaperioodil kuni 300 000 m³/s. See moodustab viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast ja on suurem kui kümne suuruselt järgmise vooluhulgaga jõe vooluhulk kokku.
Minevikus peeti maailma pikimaks jõeks Niilust. 2000. aastatel on Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus. Selles suhtes ei ole teadlaskond ühisele seisukohale jõudnud, sest samu andmeid on tõlgendatud erinevalt.
Korduvate uuringute tulemusena on Amazonase valglasse kuuluva jõesuudmest kõige kaugemal asuva allikana kindlaks määratud Peruu Andides olevalt 5597 m kõrguselt Nevada Mismi mäelt algav liustikuoja. See koht asub Lõuna-Peruus Titicaca järvest pisut lääne ja Arequipa linnast põhja pool. Sellest kohast algab Apurímaci jõgi.
Amazonas algab kahe lähtejõena (Marañón ja Ucayali) Peruu Andidest, voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia ja suubub Atlandi ookeani. Ta on mudane, sügav ja suudmes keskmiselt kuni 10, vihmaperioodil kuni 50 km lai. Viiesajast lisajõest on suurimad Purus, Madeira, Tapajós ja Xingu (paremalt), Napo, Japurá ja Rio Negro (vasakult). 17 lisajõge on pikemad kui 1000 km. Allpool Xingu suuet Amazonas hargneb. Suudmeharude vahel on madal Marajó saar, millest enamik veest möödub vasakult. Jõgi suubub Atlandi ookeani.
Amazonase jõgikonnas on eriline jõgi Casiquiare. See tekib Orinoco haruna, kuid voolab Rio Negrosse ja selle kaudu Amazonasesse. Seevastu Orinoco ei kuulu Amazonase jõgikonda. Niimoodi voolab vett ühest jõgikonnast teise ja Casiquiare on sellelaadsetest jõgedest maailma suurim.
Amazonases on palju jõesaari. Aeg-ajalt eralduvad peajõest kõrvalharud, mis allavoolu taas peajõega ühinevad. Içá ja Jutaí jõgede suudmete vahel eraldub Amazonasest põhja poole Ati-Paraná, mis suubub Japurá jõkke, kuid Japurá suubub omakorda deltat moodustades Amazonasesse: selle üks haru ühineb Amazonasega alles Coari juures. Madeira jõe suudmes asub suur Tupinambarana saar. Amazonase deltas asuvad tohutu Marajó saar ja Grande de Gurupa saar. ^[1]
Amazonas tekitab ookeani tohutu mageveelaigu, mis on umbes 400 km pikk ja 100–200 km lai. Magevesi on väiksema tihedusega kui merevesi ja kerkib pinnale. Mereveega segunedes vähendab ta selle soolsust ja muudab ookeani pinnavärvi kuni 2,6 miljoni km² suurusel alal. Sajandeid on laevad teatanud magevee leidumisest Amazonase suudme lähedal isegi kohtades, kus kallas ei paista.
Amazonas ei moodusta kaugele merre tungivat deltat nagu näiteks Mississippi või Mekong, sest tugevad looded kannavad kõik suudmesse kantud setted avamerele. Amazonase ulatuslik delta jääb sisemaale.                                                 http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas

Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautšuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti.

Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad. Iquitose linn Peruus Andide jalamil on Atlandi ookeani sadam. Lisajõgedel takistavad laevasõitu tihti kärestikud.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne.

Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid.       http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/amazonas.htm